Astri Grupi lugu

Kuidas Tartu parimast toidupoodnikust Eesti suurima kaubanduskinnisvara omanik välja kasvas

Eesti kapitalil põhinev kõige suurem jaemüügikett. Just nii on kirjas märkmetel, mille ASi Astri asutajad hiljuti oma vanade paberite hulgast leidsid. Mõte on paberile pandud ühel esimestest meeskonnakoolitustest, kus 1991. aastal asutatud ettevõtte kaugemad eesmärgid paika pandi.

Astrist suurimat Eesti kapitalil põhinevat jaemüüjat küll ei saanud, kuid sai midagi kraad kangemat – Astri on oma kuue kaubanduskeskuse ja turuga Eesti suurim kaubanduskinnisvara grupp, mis tegutseb endiselt vaid Eesti kapitalil.

Toidupood kui näitusesaal

Algust tehti aga tõepoolest jaemüüjana. 1992. aastal ostsid Väino Põllumäe ja Aleg Kirs Tartu linna oksjonilt Veeriku kaupluse, mille ruumides avati pärast põhjalikku renoveerimistööd piirkonna esimene premium-klassi toidupood. Uus kauplus sai marmorpõranda, valge ja särava müügisaali ning heast-paremast pungil letid, mille taga naeratasid sõbralikud müüjad. Tollased poekülastajad on meenutanud, et tegu oli justkui näitusel käimisega, sest sellist küllust polnud nõukaaegsete tühjade lettidega harjunud tartlased kusagil mujal näinud.

Algusest peale on Astris suurepärast kliendikogemust tähtsaks peetud ja sellepärast pingutasid omanikud kõvasti, et klient saaks Veeriku poest tõelise ostuelamuse. Poes oli oma grillahi, kust tulev kana pidi algselt olema vähemalt sama hea nagu Viru Grillis, aga oli tegelikult paremgi – ülimaitsvaid kanu müüdi sellisel hulgal, et tõenäoliselt püstitati omalaadne müügirekord. Ka kohapeal valmistatud beseed, salatid, vahukoore-kohupiimatordid, värsked pirukad ja rikkalik lilleosakond olid midagi, mille pärast tuldi kohale teisest linna otsast ja kaugemaltki.

Ja seda kasvõi südaöösel, sest Veeriku pood oli külastajatele avatud ööpäev ringi. Tagantjärele peavad Veeriku poe asutajad otsust pood ööpäev läbi lahti hoida hulljulguseks, mis end aga igati ära tasus – kõigile üllatuseks oli pood ka öösel rahvast täis! Aasta hiljem avati poe teisel korrusel grillbaar Veeriku Grill, mille tartlased samuti hästi vastu võtsid.

Veeriku polnud populaarne mitte ainult klientide hulgas, see oli ka tööandjana hinnatud. Omanikel on meeles, et kord kandideeris ühele müüjakohale lausa 300 inimest.

Laienev haare ja omanikering

Enne Veeriku poe avamist ei olnud Kirsil-Põllumäel toidupoe pidamisega mingeid kogemusi, Veeriku edu aga kinnitas: kui teed midagi südame ja hingega, tuleb ka edu. Mehed mõistsid, et leitud valemit tuleb rakendada ka mujal ning otsustasid ära osta Kivilinna kaupluse Annelinnas, millest plaanisid arendada Tartu esimese ostukeskuse sugemetega supermarketi – toidupoega sama katuse all asusid apteek, lilleäri ja muud teenused. Tehingu tegemiseks laiendati Astri omanikeringi ning kaasati vennad Paul-Toomas ja Ülo Hage.

Ehkki Kirs ja Põllumäe tundsid vendi Hagesid juba varasemast, sai Kivilinna keskust arendades kiiresti selgeks, et meeste ärilised arusaamad ja koostöö klapivad hästi. Koos otsustati Tartust kaugemale vaadata.

“1996. aastal olime dilemma ees: kas minna Tallinna või valida hoopis Narva?” on intervjuus Äripäevale meenutanud Väino Põllumäe. “Otsustasime minna Narva ja see oli õige otsus.”

Samal aastal kinnitas Astri Grupp Narva poe ostuga piirilinnas kanda ja püsib seal edukalt tänaseni. 25 aasta jooksul on narvalastele ostuelamusi ja meelelahutust pakkunud lausa kolm Astrile kuulunud keskust: Astri Keskus, Tempo Keskus ja Fama Keskus, millest teisena avatud Tempo Keskus on tänaseks müüdud.

1997. aastal, kui endistes Narva ruumides avas uksed tolle aja kohta uuenduslik Astri kaubanduskeskus, sai see kohe narvalaste hulgas sama populaarseks, nagu Veeriku pood oli olnud Tartus. Ka piirilinnas suudeti kliente üllatada ostukogemusega, millesarnast ükski teine pood tollases Narvas ei pakkunud. Lisaks uhke valikuga toidukauplusele asusid keskuses ka Sportland ja Seppälä.

2000. aastaks kuulus Astrile kuus toidu- ja esmatarbekaupadega kauplevat jaepoodi: Veeriku, Ülenurme, Saare, Kivilinna ja Narva pood ning Hansakeskuse kulinaaria ja pagariäri. Omanikud nägid aga ettevõtte tulevikku kaubanduskinnisvara arendamises ja haldamises ning otsustasid end täielikult sellele pühendada. Astri müüs oma toidupoed tollasele Eesti Tarbijate Keskühistule ja hakkas planeerima Lõuna-Eesti suurimat ostukeskust.

Ostumeka keset põllumaad ja teised hullud ideed

Tegemist oli hulljulge otsusega – rajada kaubanduskeskus Tartu linna serva põllumaale, kus puudusid ümberkaudsed elumajad ja kuhu ühistransportki käis harva. Kuid Astri omanikud olid sarnaseid keskusi välismaal külastanud ja uskusid, et samasugusesse äärelinna ostumekasse leiaksid tee ka lõunaeestlased.

Kakskümmend aastat tagasi, 30. augustil 2001 tegi Lõunakeskus külastajatele uksed lahti. Meeste sisetunne osutus õigeks – Riia liiklussõlm tõi keskusesse nii palju külastajaid, et üsna pea pärast avamist asusid omanikud selle laiendust planeerima. Täna, Lõunakeskuse 20. sünnipäeval saab tõdeda, et laiendus oli esimene omasuguste pikas reas – esialgu 15 000 ruutmeetril tegutsenud ostukeskusest on 13 laienemisetapi tulemusena saanud 95 000 ruutmeetril laiuv kaubandus- ja meelelahutuspark.

Veeriku poe ööpäevaringne lahtiolekuaeg ja ostukeskuse rajamine põllumaale pole jäänud ainsateks ideedeks, mille edus kõrvalseisjad kahelnud on. Ka 2006. aastal, kui õitses piraatvideokassettide äri ja Hollywoodi hitte vaadati koduselt diivanilt, pani otsus Narva Astri Keskuse uues osas tänapäevane kino rajada nii mõnegi inimese kulmu kergitama. Seda enam, et üheski Eesti kaubanduskeskuses tol ajal veel kino polnud. Ometi osutus Astri inimeste sisetunne õigeks – kolme saaliga kobarkino meelitas inimesed kodust välja kvaliteetse pildi ja heliga filme nautima. Kino ja kaubanduskeskuse edukalt töötavat kooslust rakendas Astri ka Pärnus, kui 2012. aastal ostetud Pärnu Keskuse laienduses kino avas.

N-ö pöörane idee oli ka Lõunakeskusesse jäähalli, Astri Arena rajamine. Esialgu utoopilisena tundunud mõte sai vaatamata kõigele teoks ja on täna väga tugev konkurentsieelis, mida on keeruline järele teha ja ilma milleta keegi Lõunakeskust enam ette ei kujutaks. Lisaks uisurõõmude pakkumisele on liuväli suurepärane areen, millel on toimunud palju erinevaid spordivõistlusi, näitusi, laatu, kontserte jpm. 2016. aastal sai kõigile võistlusstandarditele vastav täismõõtudes jäähall juurde väiksema treeninghalli.

Edu valem: konsensuslikud otsused, värsked ideed ja õiged inimesed

Lõunakeskusega, õieti selle marulise laienemisega on seotud ka üks vähestest otsusest, mille Astri inimesed parema meelega ümber muudaksid, kui ajas tagasi minna saaksid. Kuna tegevjuhtkond kaalub kõik plaanid põhjalikult läbi ja teeb otsused konsensuslikult, pole neil ettevõtte ajaloole tagasi vaadates ühtegi otsust otseselt kahetseda tulnud. Küll aga nendivad nad, et oleksid võinud Lõunakeskuse krunti ostes pisut julgemad olla, sest on pidanud hiljem oma laienemisplaanide teostamiseks maad mitmel korral juurde ostma. Samasuguse tundega vaatavad nad tagasi otsusele Krediidipank ostmata jätta. Kes teab, võib-olla oleks sel juhul põhjust täna rääkida hoopis teistsugusest Astri Grupist.

Samas on omanikud mõnedest projektidest loobumise üle tagantjärele ka heameelt tundnud. Näitena võib tuua Raadimõisa Keskuse Tartus, mille planeerimiseks tehti ära suur eeltöö, kuid mille käivitamisest 2008. aasta majanduskriisi eel siiski loobuti.

Konsensuslikud otsused on omanike arvates need, mis on Astri Grupile edu toonud ja omanikeringi ühtsena hoidnud. Kui kellelgi neist on välja tuua selged vastuväited, miks ühe või teise projektiga ei peaks edasi minema, või neil pole sajaprotsendilist veendumust, et projekti tasub aega ja raha panustada, siis seda käsile ei võeta.

Põhjalikust planeerimisest ja omanike usust jääb aga ükskõik millise projekti õnnestumiseks väheks. Vaja on ka väärt võtmeinimest, kes uut asja veab ja sellel elu sees hoida aitab. Õigete inimeste leidmine on ülitähtis ja Astri omanikel on hea meel, et neil on õnnestunud sellised leida. Kui mainida vaid paari nime, siis ilma Jaan Lotita poleks Tartu Lõunakeskus ja varalahkunud Andres Rjabovita Tallinna Balti Jaama Turg need, mis need praegu on.

Ka on Astri inimesed ühel meelel selles, et projektide edukuse mõõdupuu ei ole kiire otsene tulu. Koos rajatakse tulevikku – täna tehtavad sammud hakkavad esialgu kaudset tulu tooma ja materialiseeruvad alles aastaid hiljem. Paljud Astri projektid on olnud nende käivitamise hetkel ajast ees, kuid on end hiljem igati õigustanud.

Astri omanikeringi ühendab veel üks oluline omadus – nende DNAsse on sisse kirjutatud arusaam, et maailmas avatud silmadega ringi käimine ja sealsete ideede Eestisse toomine on ettevõtte arenguks ülivajalik. Isegi kui mõni välismaal nähtud ideedest tundub esialgu liiga värske, on see mõne aasta pärast uus normaalsus. Olenevalt vajadusest võetakse spetsiaalseid inspiratsioonireise ette suurema seltskonnaga või avastatakse maailma eraldi. Astri Grupi meeskonnas on nii japanofiile kui ka slaavi kultuuriga hästi sina peal olevaid inimesi – igast paigast on midagi õppida ja kaasa haarata.

Balti Jaama Turg – hoolega sihitud täistabamus

2014. aastal, kui Astri Grupp pärast pikka hoovõttu Tallinnasse läks ja legendaarse Jaama turuhoone ära ostis, võeti koos arhitektidega ette selliseid reise üksjagu. Omanikud ütlevad, et käisid läbi pooled Euroopa turgudest, et leida kontseptsiooni, mis oleks rohkem kui ostu- ja ajaveetmise koht ning täidaks ka ühele õigele turule omast kogukonnakeskuse funktsiooni. Pärast pikki otsinguid võeti Balti Jaama Turu väljatöötamisel aluseks Londoni turud – kokku pandi Camdeni turu sopilisus ja Borough’ turu avarus.

Et uuest turust saaks tõesti toimiv kogukonnakeskus, kaasasid KOKO arhitektid ka kohalikud elanikud, kelle arvamust esindas Telliskivi Selts.

2016. aasta jaanuaris alanud rekonstrueerimine oli paras väljakutse nii projekteerijatele kui ka töö teostajatele. Arvestama pidi muinsuskaitse all olevate ajalooliste paekividest laohoonete eripäradega, kõrge maa-aluse veetaseme ja ka paljude ootamatustega, nagu näiteks neli lõhkekeha, mille hulgas oli kaks esimese maailmasõja aegset lennukipommi. Ühe lõhkekeha tõttu tuli isegi tänav sulgeda ja inimesed piirkonnast evakueerida. Keerukust lisas nõue, et turul ei tohi kauplemine päevakski katkeda. Selleks koliti ajutiselt turuhoone kõrval olevale Depoo alale, millest tänaseks on saanud Balti Jaama Turuga orgaaniliselt seotud toidu- ja meelelahutuskohtade piirkond.

Kui 2017. aastal Balti Jaama Turg avati, täitus see esimesest päevast alates toimeka turusaginaga. Sinna leidsid tee nii Jaama turu püsikunded kui ka inimesed, kes polnud vanale, ajale jalgu jäänud turule kunagi sattunud. Balti Jaama Turg asub paljude inimeste liikumisteel ja on kujunenud nende igapäevaseks peatus- ja ostukohaks. Sinna ei tulda ainult värsket toidukraami ostma, vaid kohvikute väliterrassidel ja kahel turuväljakul – Hommiku- ja Õhtuväljakul – sõpradega kokku saama ning värskes õhus aega veetma. Turualast on saanud kogukonnakeskus, just nii, nagu omanikud ja arhitektid planeerisid.

Kui sa armastad seda, mida teed ja sinu loodud mugavad elukeskkonnad inimestele meeldivad, teeb see meelele kõige rohkem head, ütlevad Astri eestvedajad. Jääb üle vaid põnevusega oodata, millega üllatab Astri Grupp kliente 2019. aastal omandatud Tallinna Keskturul, kus peaks ehitus algama 2022. aasta keskpaigas.

Balti Jaama Turu võtsid soojalt vastu ka arhitektuuriringkonnad – see on nomineeritud mainekale Euroopa Liidu kaasaegse arhitektuuri Mies van der Rohe auhinnale ja võitnud mitmeid auhindu Eestis.

Uus ja vana põlvkond – värskete ideede ja töötavate lahenduste sünergia

Nii nagu areneb linnaruum, uuenevad ja arenevad ettevõtted ning nende meeskonnad. Ka Astri Grupis on noorem põlvkond peale kasvanud ja aja jooksul aina enam vastutust saanud. Omanikeringi on lisandunud asutajate poegi ja tütreid ning ka väiksemate üksuste tiimidesse on juurde tulnud terve hulk värskete ja lennukate ideedega noori. Vanemate olijate sõnul näevad noored asju oma vaatenurgast ja kogevad paljusid teemasid teistmoodi kui nemad. Võtame kasvõi digimaailma, mille kasutuskogemus ja teadmised on nooremal ning vanemal generatsioonil täiesti erinevad.

2011. aastal tekkis mõte luua Lõunakeskusele oma e-pood. Pärast esmaseid analüüse selgus aga, et selliseks e-kaubanduse platvormiks pole aeg veel küps ja projekt jäi mõneks ajaks ootele. 2015. aastal võeti idee uuesti ette ja pandi kokku töörühm, mis seekord mitte ainult Lõunakeskuse, vaid ka kõigis teistes keskustes tegutsevate äride tooted-teenused ühele platvormile kokku tooks. 2016. aasta kevadel oli www.astri.ee valmis.

Praegu pakub Astri veebiplatvormil oma kaupa 550 e-poodi, neist 300 lisandus 2020. aasta koroonapandeemia ajal, kui füüsilised poed olid päris suletud või pidid leppima piiratud külastajate arvuga. Oma e-poe avamine keskkonnas Astri.ee on lihtne, turunduse ja klienditeenindusega toetab platvormi meeskond. Aga mis kõige tähtsam, klient saab erinevate müüjate kaubad ühte ostukorvi panna ning sellega oma aega ja kohaletoimetamise kulusid kokku hoida. 2020. aastal loodi Astri.ee juurde Roheline Astri, mis koondab taaskasutuse ja muude roheteemade juurde käivat informatsiooni ning on abiks kõigile, kes soovivad teadlikumalt tarbida.

Oma mitmekordsel juubeliaastal – 30 aastat möödub Astri Grupi asutamisest, 25 aastat Narva Astri Keskuse, 20 Lõunakeskuse ja 15 aastat Fama Keskuse avamisest ning viis aastat e-keskuse Astri.ee lansseerimisest – vaatab Astri Grupp põnevusega tulevikku. Käsil on mitu suurt projekti, mille raames jätkatakse sellega, mis Astril kõige paremini välja tuleb – hubaste ja funktsionaalsete kaubandus- ja meelelahutuskeskkondade loomisega, kus on ühtviisi hea nii külastajatel kui ka rentnikel.

Astri Grupi eestvedajatel on hea meel, et grupil läheb hästi ja et selle tegemistest on algusest peale osa võtnud nii palju toredaid ja ühes rütmis hingavaid inimesi. Neil kõigil on olnud Astri eduloos oma tähtis ja asendamatu roll.

Astri Grupp

• Üle 27 miljoni külastuse aastas

• Üle 1000 kaupluse ja teenuse

• 185 000 m2 kaubanduspinda

• Grupis 85 töötajat

• 3500 töökohta kõikides keskustes ja turgudel kokku