Balti Jaama Turu laiendus ja DEPOO - Telliskivi 62 ja 64 detailplaneering

Telliskivi 62 ja 64 ning Reisijate tn 7 ja 9 (edaspidi DEPOO) on Balti Jaama Turu ning Telliskivi kvartali vahel paiknev kokku 3,12 ha suurune maa-ala, kus hetkel tegutsevad näiteks Hektor Container Hostel, One Sixty, Pudel, Sveta Baar, D3, Depoo toidutänav jpm.

Astri Grupp, kuhu kuulub ka Balti Jaama Turg, on tegemas detailplaneeringut, et antud alale luua tänapäevane linnaruum ning ühtlasi laiendada ka Balti Jaama Turgu.

DEPOO ala arenduse esmärgid on:

luua keskkond, mis on ligitõmbav nii lähiala elanikele, kõigile tallinlastele kui ka
väljastpoolt saabujatele;
kavandada põnev ja turvaline avalik ruum, sh planeerida mitu aktiivset väljakuala, mis
arvestavad loogilisi jalakäijate liikumisi, ühistranspordipeatusi, Balti Jaama Turgu ja äripindasid, samuti päikesevalgust, kaugvaateid ja haljastust;
ala hooned siduda väljakualadega nii, et neile oleks tagatud jalakäijasõbralik juurdepääs nii Balti jaama poolt kui Kalamajast ja Pelgulinnast;
kavandada hoonete esimestele korrustele avalikkusele juurdepääsetavad äripinnad,
sissepääsud kavandada otse tänavalt;
kavandada kvartalit läbivad universaalse disaini põhimõttest lähtuvad avalikult kasutatavad kõnniteed.
kogu parkimiskorralduse lahendamine maa-alustel parkimiskorrustel võimaldab autovabal maapealsel alal kujundada atraktiivse avaliku ruumi.
ehitada hooned ja opereerida neid võimalikult väikese keskkonnamõjuga, võttes arvesse kõiki praktikaid ja õppetunde, mida oleme senistelt arendustelt saanud (vt ka Roheline Astri).

Detailplaneeringu koostamisel on aluseks võetud KOKO arhitektide koostatud lahenduskontseptsioon. Selle kontseptsiooni koostamisse on lisaks arhitektidele Raivo Kotovile, Lembit-Kaur Stöörile ja Martin Tagole kaasatud ka maastikuarhitekt Eleriin Tekko.

Balti Jaama Turu laiendus ja DEPOO - Telliskivi 62 ja 64 detailplaneering

Muinsuskaitseala kaitsevöönd: Tallinna vanalinn, I-II a-tuh – muinsuskaitseala, reg nr 2589

Miks hooned just sellised välja näevad?

Oluline on ära märkida, et detailplaneeringu visuaalidel on nn mahulised eskiisid ehk hoonete lõplik kuju ja väljanägemine selgub arhitektuurikonkursside tulemusel.

Millal ehituseks läheb ja millal valmis saab?

Depoo ala arendus hakkab toimuma etappide kaupa ehk esmalt rajame ühe hoone, õpime, teeme järgmise hoone vastavalt nõudlusele jne. Reaalsuses arendatakse niisugune ala valmis etapiviisiliselt ja see võtab aega 10+ aastat.

ARENDUSE ETAPID

DEPOO on sarnaselt teistelegi Astri Grupi arendustele planeeritud arendada etapiviisiliselt. Etapiviisiline arendamine võimaldab hooneid ehitada nii, et see kõrvalhoonetes olevaid ärisid ei segaks ning aitab ka meil õppida ja areneda iga uue arendusega. Ajaline perspektiiv kogu ala väljaarendamiseks on orienteeruvalt 10+ aastat.

I etapp

Katlamaja

Säilib tsaariaegne katlamaja hoone, mille külge rajatakse 2-3-korruseline juurdeehitus. Hoonesse on kavandatud bürooruumid.

II etapp

Telliskivi tänava äärne maht

Kavandatud on kuni 7-korruseline ärihoone, mille kasutusviisiks saavad olema majutus, bürood ja toitlustus.

Telliskivi tänava ääres on hoonestusele kavandatud esimese korruse ulatuses konsoolne tagasiaste, mis annab võimaluse laiendada jalakäijate liikumisala ka kaetud osaga, pakkudes varju vihma ja lume või ka lauspäikese eest.

Hoone projekteerimiseks korraldatakse arhitektuurikonkurss.

III etapp

Ajalooline Depoohoone

Vastavalt muinsuskaitse eritingimustele on ajaloolise depoohoone küljest ja pealt lubatud lammutada nõukogudeaegsed juurdeehitused ning hoone on kavandatud renoveerida ajaloolisel kujul.

Depoohoone ees säilib kontseptuaalselt olemasolev olukord, kus ajaloolisest raudteetehase kvartalist inspireerituna paiknevad vagunid, konteinerid jm väikevormid, säilitatakse ka depooesine varikatus, kus hetkel tegutseb Peatus.

IV etapp

Balti Jaama Turu laiendus ja Reisijate tn

Krundile on planeeritud suurem hoonekompleks, mille alumistele korrustele on kavandatud Balti Jaama Turu laiendus. Ülemistele, kõrguslikult liigendatud korrustele, on kavandatud büroo- ja majutusruumid. Balti Jaama Turu suunas hoonestuse kõrgus väheneb, tagades nii sujuva ühenduse olemasoleva Balti Jaama Turu hoonega. Läbi planeeritava hoonekompleksi on jalakäijatele optimaalse liikumistee tagamiseks kavandatud loode-kagu suunaline tänavatasapinnas asuv avalik läbipääs Telliskivi ja Reisijate tänava vahel.

Reisijate tänava ääres on hoonestusele kavandatud esimese korruse ulatuses konsoolne tagasiaste, mis annab võimaluse laiendada jalakäijate liikumisala ka kaetud osaga, pakkudes varju vihma ja lume või ka lauspäikese eest.

Hoone ja ka Reisijate tänava projekteerimiseks korraldatakse arhitektuurikonkurss.

V etapp

Aktsenthoone ehk nn seen

1930.aastatel seisnud veetorn-pumbamaja asukohta rajatav aktsenthoone loob kontrasti nii naaberkrundil asuva Vivareci majaga kui ka Balti Jaama Turu hoonega, vähendamata nende mõju. Hoone on paigutatud nii, et säiliks maksimaalselt lõuna- ja õhtupäikest ning vaateid vanalinnale. Hoone loob kvartalile kaugvaates mõjusa ja kutsuva mahulise aktsendi ning lisab isikupära kvartalisisesele avalikule ruumile. Hoone kasutusviis tuleb avalik: toitlustus, galeriid vms.

Hoone projekteerimiseks korraldatakse arhitektuurikonkurss.

Kas Reisijate tänav tuleb automagistraal?

Reisijate tänava laius ja ruumiline lahendus peavad vastama kohaliku tänava printsiipidele ja selle lõplik lahendus selgub arhitektuurikonkursi tulemusel.

Oluline on märkida, et Reisijate tänaval sõidavad ka praegu autod ning seal on suur maapealne parkla. Uue lahendusega viiakse kogu parkimine maa alla ehk maapealne ala hakkab olema autovaba. Arendaja eelistus on, et Reisijate tänav võiks olla rahustatud liiklusega jagatud linnaruum ehk jalakäijate eesõigusega (nii oleme kirjutanud ka detailplaneeringu seletuskirjas). Täna Reisijate tänava ääres kasvavad suured hõberemmelgad on plaanis säilitada ning seda on näidatud ka detailplaneeringu joonisel tänava eskiisidel.

Arendaja soov on, et Reisijate tänava lahendus tuleks sarnane äsjavalminud Vana-Kalamaja tänavaga.

Kas öö- ja kultuurielu kaob ära?

Öö- ja kultuurielu Depoo alale toomine on olnud rohkem kui 5 aastane teadlik töö Balta turu tiimi poolt ja ilmselgelt pole meie huvides seda kaotada.

Mis sai trammist?

Linn otsustas loobuda trammiteest Reisijate tänaval, sest kavandatav trammiliin oleks olnud olemasolevale Kopli trammile vaid võimalikuks ümberpöörde kohaks tagasi vanalinna suunas ehk see ei olnud mõeldud eraldi trammiliini trassiks.

Kuidas parkimine on lahendatud?

Parkimiskohti on planeeritud maksimaalselt 350 ja kõik need hakkavad paiknema maa-alustel korrustel.

DETAILPLANEERINGU KONTSEPTSIOON

Ettepanekute ja piirangute koondkaart