Retsept: Kiluvõileib kahel moel ja kilupirukas rukki-kartulipõhjal Share

Kohe-kohe on käes meie kalli kodumaa suur ja kauaoodatud sünnipäev. Sada aastat oma riiki on tähtpäev, mille olulisust on võimatu ülehinnata. Kindlasti kattuvad sel päeval tuhanded pidulauad hea ja parema Eestimaise kraamiga. Pidulauale sobib aga sel tähtsal päeval sättida eelkõige meie rahvuslikku aaret musta leiba koos teise aarde vürtsikiluga. Ei ole vist eestlaslikumat kooslust kui must leib, tummiselt soolane kilu ja keedetud muna. Nagu vastlakuklid on kohustuslikud vastlapäeval, nii on kohustuslik ka kiluleib 24. veebruaril.

Ei ole vist ühelegi kilusõbrale saladuseks, et parim kilu on tervena soolatud ja vahetult enne serveerimist puhastatud. Mingi imevägi on selles päris õiges kilus. Fileena soola ja vürtsi sisse pistetud kiludel läheb mugavuse lisandudes täpselt samapalju õiget maitset kaduma. No ei ole sel kilufileel õiget kilumekki! Ausa ja selle kõige õigema kilu saab ikka nii, et võtad soola ja vürtsidega maitsestunud terve kilu, eemaldad pea, sisikonna ja selgroo ja siis sätid selle mustale leivale. Kes on kilu maitsenüanssidega kursis, see teab, et selline kilu on see kõige õigem. Vaid nii on kilu maitse täpselt see, mis meid ikka ja jälle sunnib kiluleiva järele haarama või siis kaugel olles kiluleivast unistama.

Hea uudis on see, et Peetri Lõheärist on võimalik nüüd leida suurepäraseid käsitööna valmistatud kilusid, mis maitsevad täpselt nii, et ka kõige nõudlikum kilusõber peaks rahule jääma. Valida on klassikaliste vürtsikilude ja ka ürtide või sidruniga kilu vahel. Ühtviisi hääd ja ausad kilud kõik kolm. Kõik kilud on valminud käsitööna Hiiumaal ja hiidlased juba teavad, kuidas hea kala peab mekkima.

Kilupirukas kartuli-muretainapõhjal

Mõnusalt maalähedasi olekuga ja meie igiomaseid tuttavaid koostisaineid sisaldav kilupirukas on hea tahe suutäis, mida sobib serveerida nii suupistena kui ka pearoana toeka viiluna. Kartuli-rukki muretainas sobib soolaka kilutäidisega suurepäraselt ja omal moel on see eestlaste nägemus prantslaste lahtisest pirukast quiche´ist.

6-8-le

Kartuli-muretainas:

150 g keedetud kartuleid, koorituna

150 g rukkijahu

100 g võid

0,5 tl soola

veidi vett

Täidis:

Umbes 10 kilufileed

2 muna

3 dl 35%-list koort

Rohkelt hakitud värsket tilli

Soola ja pipart

Valmista esmalt kartuli-muretainas. Selleks suru kartul kahvliga peeneks, lisa tükeldatud või, sool ja rukkijahu ning näpi kõik ühtlaseks tainaks. Vajadusel lisa vett, et tekkiks kokkuhakkav tainas. Võid taina valmistamisel kasutada ka köögikombaini. Keera tainas toidukile sisse ja aseta külma vähemalt pooleks tunniks. Jahutatud tainas tõsta külmast välja ja rulli jahusel pinnal ümmarguseks kettaks, mis kataks ca 24 cm läbimõõduga koogivormi põhja ja küljed. Tõsta tainas koogivormi, suru küljed ühtlaseks, tee kahvliga põhja sisse mõned torked ning küpseta pirukapõhja 180-200 kraadi juures ca 7-10 minutit, kuni tainas on kuivaks tõmbunud, kuid mitte veel pruunistunud. Vahepeal sega omavahel lahtiklopitud muna koorega, maitsesta soola ja pipraga. Soola lisades ole pigem ettevaatlik, kuna kilu on ise üsna soolane. Puista eelküpsetatud pirukapõhjale hakitud värsket tilli. Sinna peale laota puhastatud kilufileed ja kalla siis peale muna-koore segu. Küpseta 180-200 kraadi juures ca 30-40 minutit, kuni täidis on kuldseks küpsenud. Jahuta veidi ja serveeri koos värske salatiga.

Kiluleib hernekreemiga

Tavapärase kiluleivale vahelduseks võib mustale leivale sättida erkrohelisel hernekreemil serveeritud vürtsikilu. Veidi eksootilist maitset võib anda hernekreemile tibakese wasabi lisamisega. Nii saab kokku mõnusalt särtsakas kosmopoliitne erkroheline suutäis, mis sobib hästi uuenenud aega sümboliseerima.

8 suupistet

2 viilu musta leiba, neljaks lõigatuna

200 g rohelisi herneid (külmutatuna)

2 sl võid või toorjuustu

Veidi soola

Tibake wasabit

8 vürtsikilufileed

Veidi õli

Lõika musta leiva viil neljaks ruudukujuliseks suupisteks. Võid ka väikese klaasiga lõigata rattad. Piserda leiba tibakese õliga ja rösti ahjus 200 kraadi juures mõned minutid, kuni leivad on krõbeda kooriku saanud. Tõsta ahjust ja jahuta. Vahepeal valmista hernekreem. Selleks keeda soolaga maitsestatud vees herneid mõni minut. Kurna sõelal, jahuta külma vee all ja tõsta siis purustajasse. Lisa või või toorjuust, sool ja wasabi ja töötle ühtlaseks kreemiks. Kui kreem on liiga vedel, tõsta veidikeseks ajaks külmkappi tahenema. Tõsta kas lusikaga või pritsi pritskoti abil hernekreem leibadele. Säti igale leivale veel puhastatud kilufilee. Viimistle mõne keeru musta pipraga ja soovi korral puista peale veel veidi hakitud rohelist sibulat.

Klassika ilu – vürtsikiluvõileib vutimunaga

Puhas klassika, mille puhul on keeruline mingist retseptist rääkida ehk siis klassikaline must leib, või, kilu ja muna on kooslus, mida oskab üks õige eestlane juba enne valmistada, kui kõndima hakkab. Mõnusaks vahelduseks on aga keedumunaratta asemel kasutada vutimuna. Vutimuna sobib hästi suupistelauale, olles väga dekoratiivne oma ilusa tillukese kollase südamega. Põhiline küsimus on see, kuidas keeta vutimuna nii, et munakollane oleks parajalt pehme. Siin ei ole muud varianti, kui kasutada taimerit. Tänapäeval on see igal nutitelefonil olemas. Vutimuna keetmise aeg on täpset 2 minutit ja 40 sekundit ja muna tuleb korralikult keevasse vette asetada ning jälgida, et pliidi kuumus oleks piisavalt intensiivne, et keemine koheselt ka jätkuks. Keedetud muna tuleb sarnaselt kanamunale külma veel all „ehmatada“ ja siis koorida. Nii saad tulemuselt täiusliku pehmusega vutimuna, mis sobib nii kiluleivale kui ka näiteks kilusalatisse sättimiseks.

8 suupistet

2 viilu musta leiba

20 g võid

8 vürtsikilufileed

4 vutimuna, keedetuna

Värsket tilli

Määri leivaviiludele võid ja lõika siis leib neljaks ruudukujuliseks väikeseks suupisteks. Kata iga leib vürtsikilufileega ja aseta igale leivale poolitatud vutimuna. Kaunista värske tilliga.